mõnikord ikka kohe üldse ei vea.
eilne õhtu/öö jubedaim pildistamiskogemus.
rullikatel poisile antakse mitte millegi eest peksa keset autoteed, niiet veri ja tatt lendab. (ok näitaks fakki, so what???) endal võttis vaatepilt südame pahaks, 112 oli juba telefoni ekraanil diinal, aga mismõttega kui hetkepärast juba must mersu läinud ja nr-t meie ju ei näinud. okei, üritame nüüd keskenduda pildistamisele. mõned klõpsud meelte segaduses tehtud, kui juba jälle selja taga kaks musta kuju liiguvad meie poole ja aegajalt vilistavad nagu koerale. uhh kohe kiire minek.paraadnasse peitu.
ja kõige tipuks filmi tagasikerimisel tuleb aparaadi tagakaan lahti.okei ilmutan ikkagi, äkki midagi ikka sai sest okseleajavast ööst.jah 1 kaadri. tippudetippudetipuks kogu öö pildistasin vale säritusega, sassis peaga arvasin et on 8 sekundit, aga tegelt oli 1/8.no ei vedanud kohe üldse.
aga võib olla ongi parem et sellest filmist midagi välja ei tulnud, sest pildistatakse ju midagi, mida tahetakse mäletada.
(kaks pilti jõudsin digikaga ka teha, aga rohkem ma seda kaamerat kotist välja ei võtnud. kuni selle ööni ma julgesin vabalt suvalisel kellaajal õismäel liikuda, nüüd ma pole selles nii kindel.)

hõljusime metsas nippritega
hõljumismuss siin

poiss meenutab noort paul wellerit, eitea, võib olla laulab ka nats tema moodi.

aga tartu rsk tegi mu pea paksuks ja pani tati tilkuma.

IM SO SICSICSIC AND TIRED.

jepp, tuudi aed on metsikuks muutunud ja mattunud võilille merre. aga meil oli lõbus ikkagi.

mojave3 - running with your eyes closed

Ükspäev ma nägin seda videot poole pealt. Kuidagi tuttavad kohad tundusid. Aga siis tuli meelde, et ma ju ise olinigi ka nendel tänavatel, lihtsalt polnud neid selliselt näinud. Need olid rahvast täis ja lärmakad ja hall ilm. märts.
tahaksin tagasi, just varahommikul seal patseerida ja pildistada rahulikult. eelmine kord ei tulnud mul filmikaga midagi eriti head välja.